WEBVTT

00:00:00.001 --> 00:00:03.233
Oleme õppinud lugema Piibli jutustusi
ja näidanud,

00:00:03.313 --> 00:00:05.707
kuidas Piibel on üks terviklik lugu.

00:00:05.787 --> 00:00:09.780
Kuid kolmandik Piiblist
koosneb muistsest luulest.

00:00:09.860 --> 00:00:12.036
Mina küll ei loe palju lugusid,

00:00:12.116 --> 00:00:15.216
kus iga kolmas lehekülg
on mingit liiki luuletus.

00:00:15.296 --> 00:00:17.981
Siiski on luule kõikjal Piiblis.

00:00:18.061 --> 00:00:20.705
Mõni piibliraamat
on täielikult luule.

00:00:20.785 --> 00:00:23.884
Enamik heebrea prohveteid
kirjutas meisterlikke luuletusi.

00:00:23.964 --> 00:00:28.351
Ja suurem osa Jumala kõnest Piiblis
on esitatud luulena.

00:00:28.431 --> 00:00:31.898
Piibli jutustuses on väga tavaline,
et lugu peatub,

00:00:31.978 --> 00:00:34.594
kuniks mõni tegelane
esitab poeetilise laulu.

00:00:34.674 --> 00:00:36.219
Nagu Egiptusest põgenemise loos,

00:00:36.299 --> 00:00:40.573
milles Mooses viib
iisraellased läbi mere.

00:00:40.653 --> 00:00:44.475
Sellele järgneb ilus luuletus
sama asja kohta.

00:00:44.555 --> 00:00:46.569
Miks nii,
et jutustus ja luuletus?

00:00:46.649 --> 00:00:48.809
Kas ühest ei piisaks?

00:00:48.889 --> 00:00:51.593
No, luulel on erinev eesmärk
kui jutustusel.

00:00:51.673 --> 00:00:54.827
Selle asemel, et seda kirjeldada,
saame pigem sellest osa.

00:00:54.907 --> 00:00:55.376
Olgu.

00:00:55.456 --> 00:00:57.793
Üks osa loost on umbes nii:

00:00:57.873 --> 00:01:01.387
"Veed jagunesid ja iisraellased
läksid mööda kuiva maad

00:01:01.467 --> 00:01:04.212
kahe veeseina vahelt läbi."
(2Ms 14:22)

00:01:04.292 --> 00:01:05.439
Tundub üsna
arusaadav.

00:01:05.519 --> 00:01:05.853
Just.

00:01:05.933 --> 00:01:08.026
Nüüd luuletus
samast sündmusest:

00:01:08.106 --> 00:01:12.742
"Issand, Su vihapuhang
paisutas vee,

00:01:12.822 --> 00:01:15.195
vallina seisis voolus,

00:01:15.275 --> 00:01:18.407
vood tardusid
mere südames." (2Ms 15:8)

00:01:18.487 --> 00:01:18.994
Vau!

00:01:19.074 --> 00:01:21.844
Voogava vee sein...
nagu tarretis?

00:01:21.924 --> 00:01:23.340
Jumalik puhang?

00:01:23.420 --> 00:01:24.443
See on ilmekas.

00:01:24.523 --> 00:01:29.146
Jah, luule käivitab verbaalse kunsti
kogemise kaudu sinu kujutlusvõime.

00:01:29.226 --> 00:01:32.416
Ja Piibli luuletajad käivitavad
seda kindlate vahendite abil.

00:01:32.496 --> 00:01:34.194
Seda uurimegi lähemalt:

00:01:34.274 --> 00:01:36.171
"Luulekunst Piiblis".

00:01:37.477 --> 00:01:40.524
Iga luuletuse põhiosa
on värss.

00:01:40.604 --> 00:01:44.077
Mitu värssi seatakse kokku ja
need moodustavad salmi.

00:01:44.157 --> 00:01:45.574
Olgu, sellise luuletusega
olen harjunud.

00:01:45.654 --> 00:01:47.360
Seal on värsimõõt, rütm.

00:01:47.440 --> 00:01:48.446
Bam bam bam BAM

00:01:48.526 --> 00:01:49.454
Bam bam bam BAM

00:01:49.534 --> 00:01:50.541
Ja on riim.

00:01:50.621 --> 00:01:53.267
Kuid Piibli luuletused
ei ole sellised.

00:01:53.347 --> 00:01:56.468
Jah, Piibli luuletusi võib
nimetada vabavärsilisteks.

00:01:56.548 --> 00:01:59.862
Neis ei kasutata värsimõõtu
nagu mõnedes teistes luulestiilides.

00:01:59.942 --> 00:02:02.388
Samuti ei kasutata
riime sellisel viisil.

00:02:02.468 --> 00:02:04.584
Seega, Piibli luulel pole korda?

00:02:04.664 --> 00:02:06.955
Ei, neil on lihtsalt
teistsugune kord.

00:02:07.035 --> 00:02:10.103
Piibli luuletused on
põhiliselt värsipaaridega:

00:02:10.183 --> 00:02:12.768
kaks lühikest rida,
mis on hoolikalt sõnastatud

00:02:12.848 --> 00:02:14.561
ja asetatud üksteise kõrvale.

00:02:14.641 --> 00:02:16.602
Esimene rida teeb põhiväite.

00:02:16.682 --> 00:02:19.559
Ja teine rida arendab
seda mingil moel edasi:

00:02:19.639 --> 00:02:22.170
see võib
viimistleda mõtte,

00:02:22.250 --> 00:02:25.106
või ilmestada seda
eri sõnade ja piltidega,

00:02:25.186 --> 00:02:27.252
või vastandada
seda kuidagi.

00:02:27.612 --> 00:02:31.480
Vaata Psalmi 51 algust,
seal näed kuidas see käib.

00:02:31.560 --> 00:02:35.442
Esimeses värsipaaris palub luuletaja
Jumalal näidata armu ja armastust.

00:02:35.522 --> 00:02:37.249
Aga kuidas täpselt?

00:02:37.329 --> 00:02:40.540
Teises värsis palub ta oma
üleastumiste kustutamist.

00:02:40.620 --> 00:02:43.720
Olgu, see värsipaar
lõpetab ühe tervikliku mõtte.

00:02:43.800 --> 00:02:44.387
Just.

00:02:44.467 --> 00:02:48.130
Ja siis järgmine värsipaar
algab pesemise metafooriga,

00:02:48.210 --> 00:02:52.613
ning teine rida ilmestab seda
kujundiga preestrist templis,

00:02:52.693 --> 00:02:55.835
kes puhastab asju,
et need võiksid olla Jumala ligiolus.

00:02:55.915 --> 00:02:58.235
Olgu, siin võeti kujund
ja ilmestati seda.

00:02:58.315 --> 00:02:58.926
Just.

00:02:59.006 --> 00:03:01.072
Ja kolmas värsipaar
algab sellega,

00:03:01.152 --> 00:03:04.725
et luuletaja teadvustab
oma patust, sisemist loomust,

00:03:04.805 --> 00:03:08.458
millele järgneb kirjeldus
nähtavast patust.

00:03:08.538 --> 00:03:12.060
Nagu oleks see avalikult väljas,
nähtav talle endale ja teistele.

00:03:12.140 --> 00:03:15.110
Nii et see värstipaar võtab
mõtte ja vastandab seda.

00:03:15.190 --> 00:03:15.970
Täpselt nii.

00:03:16.050 --> 00:03:18.806
Niisiis, värsipaarid on
oma olemuselt korduvad.

00:03:18.886 --> 00:03:24.649
Kuid kordus sunnib sind aeglustama
ja peatuma värsi tundel ja tähendusel,

00:03:24.729 --> 00:03:27.812
süvenedes igasse mõtesse
enam kui ühe nurga alt.

00:03:27.892 --> 00:03:29.257
Seejärel, värsipaaride grupid

00:03:29.337 --> 00:03:31.954
saavad koguneda
ümber ühe keskse mõtte.

00:03:32.034 --> 00:03:34.368
See on nagu paljude
tahkudega teemant -

00:03:34.448 --> 00:03:38.767
iga rida pakub erineva pilgu
samasse tegelikusse.

00:03:38.847 --> 00:03:41.909
Seega, see luuletus uurib,
mis tunne on saada andeks

00:03:41.989 --> 00:03:43.299
ja saada teine võimalus.

00:03:43.379 --> 00:03:46.356
See on selline kogemus,
mis võib inimest muuta.

00:03:46.436 --> 00:03:49.202
Tasub peatuda
ja mõtiskleda.

00:03:49.282 --> 00:03:53.602
Aga nüüd - Piibli luuletajad
kasutavad kordust ka laiemalt.

00:03:53.682 --> 00:03:57.907
Paljudes luuletustes on võtmevärss,
mida korratakse mitu korda.

00:03:57.987 --> 00:03:59.587
Selle nimetus on "refrään".

00:03:59.667 --> 00:04:03.665
Või, nad alustavad ja lõpetavad
luuletuse sarnase värsipaariga.

00:04:03.745 --> 00:04:05.278
Seda nimetatakse "inclusio".

00:04:05.358 --> 00:04:07.868
Niisiis, Piibli luuletajatele
meeldib seade.

00:04:07.948 --> 00:04:10.915
Jaa, need on sõnadest
koosnevad kunstiteosed.

00:04:10.995 --> 00:04:12.468
Need luuletajad
kasutavad kordust,

00:04:12.548 --> 00:04:16.261
et luua rikkalikke mustreid,
mis kutsuvad lugejat

00:04:16.341 --> 00:04:19.601
looma seoseid luuletuse
erinevate osade vahel,

00:04:19.681 --> 00:04:22.077
mis avab veelgi sügavamad
tähenduslikud kihid.

00:04:22.157 --> 00:04:22.760
Lahe.

00:04:22.840 --> 00:04:25.740
Niisiis, tunnen end muistse
heebrea luulega koduselt.

00:04:25.820 --> 00:04:28.342
Pea meeles, et luule pole midagi,
mille õpid lihtsalt selgeks

00:04:28.422 --> 00:04:29.523
ja siis liigud edasi.

00:04:29.671 --> 00:04:32.000
Piibli luuletused
on kui põhjatu kaev.

00:04:32.080 --> 00:04:34.425
Seal on külluslikult
tähendusi neile,

00:04:34.505 --> 00:04:37.439
kes on nõus aega maha võtma
ja mõtisklema.

00:04:37.519 --> 00:04:41.629
Ja lisaks üritavad need luuletused
suunata mu mõtteid nägema uusi asju.

00:04:41.709 --> 00:04:42.548
Täpselt nii.

00:04:42.628 --> 00:04:46.774
Ja selle tegemiseks on 
Piibli luuletajatel veel üks tööriist,

00:04:46.854 --> 00:04:50.221
mida vaatame
järgmises videos.

00:04:50.301 --> 00:04:52.301
Tõlge: Ahti Kaera